Tervitused teiselt poolt maakera

See viimane tööots, millest kirjutasin, juhtus olema osav petuskeem. Ma ei viitsi sellest üksikasjalikult kirjutada, jäin ilma 220-st dollarist, mis oli tagatiseks tööriiete ostmiseks. Neil olevat olnud juhtum paar kuud tagasi, kus hunnik backpackereid ei ilmunud enam ükspäev tööle ning ei tagastanud firma poolt hangitud tööriideid. Mul oli kahtlus, et see võib olla pettus, aga sellegipoolest maksin selle summa, lootes sinisilmselt, et ehk on ikka õige asi. Hiljem hakkasid selguma väiksed möödapanekud ja muud detailid, mis lihtsalt viitasid sellele, et asi on mäda. Pole hullu, eks elu õpetab olema ettevaatlikum tulevikus.
Mingit stabiilset tööd ei ole ma veel leidnud, aga väikseid juhuotsi on siin viimasel ajal päris palju olnud. Asi käib siis nii, et tööandja helistab hosteli, otsides abikäsi. Eelmine pühapäev oli Akoni kontsert. Kuna see toimus jalgpallistaadionil, siis meie ülesandeks oli see katta plastmasskattega. Töö oli suht igav ja väsitav, aga 20 taala tunnis puhtaana käteen kompenseeris vaeva. Tegime seda kokku 3 päeva ja teenisime päris meeldiva summa. Peale igat tööpäeva saime kasti õlle pealekauba. Paar päeva hiljem helistas Rocco (itaallasest ozzy) siia hosteli otsides abikätt ja mina olin esimene, kes sellest teada sai. Helistasin talle tagasi öeldes, et olen "in" ja järgmine hommik korjas ta mind hosteli eest peale ja viis objektile. Tööpäev kestis 8 tundi, millest 3-4 tundi reaalset tööd ja ülejäänd aeg ajasin Roccoga juttu,  jõin kohvi ja sõin küpsiseid. Peale tööpäeva pangaautomaadist läbi ja 180 taala taskusse. Pole paha. Siin on mingi püha see nädalavahetus, Anzag day vms., mingi langenud sõdurite mälestamise püha, seega esmasp on vaba  ja teisip saab jälle tööd teha natuke. Loodan, et näitasin ennast suht heast küljest, ehk jätkub tööd kauemaks. Täna oli ka võimalus tööd teha. Vaja oli 3 tugevat meest. Meil oli aint 2, kes olid nõus minema, seega jäime ilma sellest võimalusest. Tööd pikemaks ajaks on ainult farmides, kuhu ma mitte minna ei soovi hetkel.
Kätte on jõudnud see aeg, kus kõik hakkavad vaikselt põhja poole ära sõitma, kuna siin hakkab talv lähenema. Öösel oli 10 kraadi sooja, hommikune päike aga hakkab üpris varakult kütma ja päeval oli juba 27 kraadi sooja seega sõitsin randa Dezi ja Charis'ega. Päike kütab endiselt päris normaalselt ja sain kerge jumegi veel peale. Rannaks oli perth city beach ja see on täitsa kena, lained olid ka päris jurakad. Paar osavat surfarit nautisid suuri laineid. Homme lähen tööle ja küsin äkki neil on mulle pikemaks ajaks tööd pakkuda. Praegu libistan õlle ja mõtlen siin endamisi, et mul pole riideidki talveperioodiks. Paar teksasid ja 2 pusa. Võibolla peaks isegi suuna põhja poole võtma. Vaatab, mis elu toob ;)
Ciao!

Tere hommikust Eestimaa!

Vahepeal siis nii palju juhtund, et see nädalane tööots lõppes otsa ja paar päeva hiljem, enne viimast postitust saatsin paar CV-d laiali. Ühest kohast tuli vastus kohe järgmine hommik kl. 8, tegemist siis üldehitusega ja e-mail oli paljulubav, nii palga kui tingimuste poolest. Helistasin tööandjale ja leppisin kokku intervjuu aja. Üks iirlane siit hostelist leidis ka selle töökuulutuse vahetult peale seda kui ma suure õhinaga sellest rääkisin. Nii et nüüd oleme ilmselt kollegid. Saime kokku Samiga mingis kohvikus nimega "Cafissimo" mida me enne pea pool tundi taga otsisime. Sam näeb välja nagu sumomaadleja ja pärit on ta Liibanonist. Inglise keelt rääkis puhtalt ja jutt oli täitsa okei. Pakuvad sponsorshipi ja puha, et saan nii kauaks jääda kui tahan, viisast olenemata. Päris 100 % ma ikka kindel ei ole, et see õige asi on. Peab esimese palgapäevani ootama. Siis saan kindlalt väita, et olen väga hea otsa peale sattunud. Siit hostelist tahaks ka minema saada, inimesed on siin ikka täitsa lolliks läind. Lausjoomine praktiliselt iga päev. Saaks aru siis, et nädalavahetustel, aga ei, iga jumala päev keegi joob ja räuskab kuskil. Oleks siis, et kultuurselt 1 või 2 6-packi. Siin paar daami, kes on suhteliselt nunnud, jõid ennast eile ikka nii kinni, kurb vaadata kohe, laulsid ja räuskasid... kaotasid oma daami staatuse. Richard (üks ülilahe britt) kolis välja lärmi tõttu. Seinad on siin suht papist ja kui keegi sul seina taga räuskab, siis on võimatu magada ja see ajab nii närvi, eriti kui pead hommikul kl 7 ärkama. Olen siin juba päris pikalt madalat profiili hoidnud. Kõik vaatavad mind nagu mingit ebardit, nii korralik. Järgmine nädalavahetus peaks juba selge olema kuidas selle tööga on. Siis panen kohe asjad kokku ja minekut. Get my life sorted! Ok seniks siis pöidlad pihku ja järgmise postituse teen siis kui kõik "sorted" on. Tsau!