Haudi!

Põhjus miks ma midagi kribanud pole vahepeal oli selles, et pole miskit tohutult huvitavat juhtunud peale rutiinse töö ja nädalavahetuste pidude, pluss fakt, et meil oli nett maas mõnd aega. Tööd on piisavalt kuna siin on nüüd talv ja kuna kõik päkkerid on põhja ära sõitnud külma ilma tõttu. Praeguse seisuga on mul veel tööd vähemalt 3-ks nädalaks, see siis see kontorimööbli teema pededest kolleegidega. Nad on toredad ja puha aga õhkkond on ikka vähe veider, kummardamine toimub siis alati näoga nende poole. Üks kolleeg kelle boyfrend paar kuud tagasi sussid püsti viskas, peale 20-aastat kooselu, kutsus mind ja mu tüdrukut enda juurde elama...tasuta, kuna ta tunneb ennast pisut üksildasena. Pidin siiski keelduma, sest ta elab kesklinnast suht kaugel ja üleüldse oleks see veider. Kujutate ette olukorda kui ta kutsub oma gey sõbrad külla jne. Maja oli iseenesest kena ja kõik eluks vajalik pluss meelelahutus oli tal olemas. Praeguste plaanide järgi tahaks ikkagi augusti alguses või keskel eestis ära käia. Juuni lõpus on majandusaasta lõpp ja peaks maksud tagasi saama. Vot. Aga täna peaks Ermo siia saabuma Carnarvonist, kus ta pea 3 kuud tööd on rassind. Nii et ehk läheb mõõdukaks napsutamiseks, kuna homme on siin mingi järjekordne püha ja esmaspäev on vaba. Seniks aga kõike paremat eestisse ja loodame, et need ilmad seal ka lõpuks soojaks läheks. PS! pildil on absolute office omaniku firmaauto (pisut edev või mis ;) Tutti frutti!

Tervitused teiselt poolt maakera

See viimane tööots, millest kirjutasin, juhtus olema osav petuskeem. Ma ei viitsi sellest üksikasjalikult kirjutada, jäin ilma 220-st dollarist, mis oli tagatiseks tööriiete ostmiseks. Neil olevat olnud juhtum paar kuud tagasi, kus hunnik backpackereid ei ilmunud enam ükspäev tööle ning ei tagastanud firma poolt hangitud tööriideid. Mul oli kahtlus, et see võib olla pettus, aga sellegipoolest maksin selle summa, lootes sinisilmselt, et ehk on ikka õige asi. Hiljem hakkasid selguma väiksed möödapanekud ja muud detailid, mis lihtsalt viitasid sellele, et asi on mäda. Pole hullu, eks elu õpetab olema ettevaatlikum tulevikus.
Mingit stabiilset tööd ei ole ma veel leidnud, aga väikseid juhuotsi on siin viimasel ajal päris palju olnud. Asi käib siis nii, et tööandja helistab hosteli, otsides abikäsi. Eelmine pühapäev oli Akoni kontsert. Kuna see toimus jalgpallistaadionil, siis meie ülesandeks oli see katta plastmasskattega. Töö oli suht igav ja väsitav, aga 20 taala tunnis puhtaana käteen kompenseeris vaeva. Tegime seda kokku 3 päeva ja teenisime päris meeldiva summa. Peale igat tööpäeva saime kasti õlle pealekauba. Paar päeva hiljem helistas Rocco (itaallasest ozzy) siia hosteli otsides abikätt ja mina olin esimene, kes sellest teada sai. Helistasin talle tagasi öeldes, et olen "in" ja järgmine hommik korjas ta mind hosteli eest peale ja viis objektile. Tööpäev kestis 8 tundi, millest 3-4 tundi reaalset tööd ja ülejäänd aeg ajasin Roccoga juttu,  jõin kohvi ja sõin küpsiseid. Peale tööpäeva pangaautomaadist läbi ja 180 taala taskusse. Pole paha. Siin on mingi püha see nädalavahetus, Anzag day vms., mingi langenud sõdurite mälestamise püha, seega esmasp on vaba  ja teisip saab jälle tööd teha natuke. Loodan, et näitasin ennast suht heast küljest, ehk jätkub tööd kauemaks. Täna oli ka võimalus tööd teha. Vaja oli 3 tugevat meest. Meil oli aint 2, kes olid nõus minema, seega jäime ilma sellest võimalusest. Tööd pikemaks ajaks on ainult farmides, kuhu ma mitte minna ei soovi hetkel.
Kätte on jõudnud see aeg, kus kõik hakkavad vaikselt põhja poole ära sõitma, kuna siin hakkab talv lähenema. Öösel oli 10 kraadi sooja, hommikune päike aga hakkab üpris varakult kütma ja päeval oli juba 27 kraadi sooja seega sõitsin randa Dezi ja Charis'ega. Päike kütab endiselt päris normaalselt ja sain kerge jumegi veel peale. Rannaks oli perth city beach ja see on täitsa kena, lained olid ka päris jurakad. Paar osavat surfarit nautisid suuri laineid. Homme lähen tööle ja küsin äkki neil on mulle pikemaks ajaks tööd pakkuda. Praegu libistan õlle ja mõtlen siin endamisi, et mul pole riideidki talveperioodiks. Paar teksasid ja 2 pusa. Võibolla peaks isegi suuna põhja poole võtma. Vaatab, mis elu toob ;)
Ciao!

Tere hommikust Eestimaa!

Vahepeal siis nii palju juhtund, et see nädalane tööots lõppes otsa ja paar päeva hiljem, enne viimast postitust saatsin paar CV-d laiali. Ühest kohast tuli vastus kohe järgmine hommik kl. 8, tegemist siis üldehitusega ja e-mail oli paljulubav, nii palga kui tingimuste poolest. Helistasin tööandjale ja leppisin kokku intervjuu aja. Üks iirlane siit hostelist leidis ka selle töökuulutuse vahetult peale seda kui ma suure õhinaga sellest rääkisin. Nii et nüüd oleme ilmselt kollegid. Saime kokku Samiga mingis kohvikus nimega "Cafissimo" mida me enne pea pool tundi taga otsisime. Sam näeb välja nagu sumomaadleja ja pärit on ta Liibanonist. Inglise keelt rääkis puhtalt ja jutt oli täitsa okei. Pakuvad sponsorshipi ja puha, et saan nii kauaks jääda kui tahan, viisast olenemata. Päris 100 % ma ikka kindel ei ole, et see õige asi on. Peab esimese palgapäevani ootama. Siis saan kindlalt väita, et olen väga hea otsa peale sattunud. Siit hostelist tahaks ka minema saada, inimesed on siin ikka täitsa lolliks läind. Lausjoomine praktiliselt iga päev. Saaks aru siis, et nädalavahetustel, aga ei, iga jumala päev keegi joob ja räuskab kuskil. Oleks siis, et kultuurselt 1 või 2 6-packi. Siin paar daami, kes on suhteliselt nunnud, jõid ennast eile ikka nii kinni, kurb vaadata kohe, laulsid ja räuskasid... kaotasid oma daami staatuse. Richard (üks ülilahe britt) kolis välja lärmi tõttu. Seinad on siin suht papist ja kui keegi sul seina taga räuskab, siis on võimatu magada ja see ajab nii närvi, eriti kui pead hommikul kl 7 ärkama. Olen siin juba päris pikalt madalat profiili hoidnud. Kõik vaatavad mind nagu mingit ebardit, nii korralik. Järgmine nädalavahetus peaks juba selge olema kuidas selle tööga on. Siis panen kohe asjad kokku ja minekut. Get my life sorted! Ok seniks siis pöidlad pihku ja järgmise postituse teen siis kui kõik "sorted" on. Tsau!

Tere ja jõudu. On kolmapäeva öö, kell on 3.19. Ei ole siukest tunnet, et tahaks tudule minna. Kuulan Thrillseekersi setti, mis sisaldab ikka ülihäid lugusid. Eile oli viimane tööpäev, täna päeval peaks palk ka üle laekuma, lisaks sellele saime ühe kontakti, kust lubati helistada nii kui meil töö otsa lõpeb. Täna saatsin paar CV-d ka laiali, oleks helistanud muidu, aga polnud kontaktnumbrit. Nii et olukord on suht positiivne. Homme vaba päev ja üritan veel tööbüroodes käia, mitte niisama tühja vahtida. White party'l jäi käimata ja kahetseda pole midagi, sest Richard käis seal ja pani kohe plehku ka, kuna pidu oli mõttetu. Muusika olevat olnud hea, aga atmosfäär oli see mis minema peletas. Kole klubi (räpane) ja pilves peolised. Nii, et ilma pole ma millestki jäänud.
Mida ma unustasin mainida oli see, et endised tööandjad on kõik homod v.a ühe asiaadist naisolevuse. Meie truu töökaaslane Hong (tegelt oli ta nimi Willy) pani paar päeva tagasi Donnybrooke'i puuvilju korjama. Tema asemele võeti uus tööline paariks päevaks ja arvake ära kas ta oli hetero? No way. As gay as a man can be. Ei tegelikult pole mul geide vastu midagi as long as they don't make a move on me. Väga sõbralikud ja abivalmid inimesed on. Peale selle tegelevad heategevusega. Selle all pean silmas seda, et Karl oodatust tunduvalt rohkem palka sai. Olgugi, et me üks hommik tööle 4 tundi hiljaks jäime ja veel juua täis olime. Ükspäev käisime firmaomaniku kodus, mingit prügi ära viimas. Koduperenaiseks oli tal peenike ja lühikest kasvu pilukast elukaaslane (mees muidugi), kes siis tööde juhatajaks sai ja kohe kätega vehkima hakkas, teate küll seda käteasendit (kui J täht tagurpidi keerata). Vähemalt andis pärast ühe külma dieetkoka. Ülemusel oli vana 88'aasta volvo 760 GLE hoovi peal ja see on müügis 1000-dollariga. Mina nägin selles kohe investeeringut, sest see oli ülihästi hoitud ja sõidab gaasiga, mis on tunduvalt odavam kui bensiin. Üritan selle ostmiseks raha leida, sest selle tegelik väärtus on midagi muud.

Ilmad on väga ilusad olnud viimastel päevadel. Temperatuur keskmiselt 30 kraadi päeval - ideaalne. Tormi tagajärgi meenutavad justkui kuulirahe alla sattunud autod ja neid ikka liigub päris palju ringi.
Perth ikkagi meeldib mulle millegipärast, ilus ja huvitav linn on. Tahaks ainult normaalse inimese moodi elada. Vaatasin täna ka sharehouse, kuna täielik siiber on ees sellest hostelist. Mingi aasia tüdruk otsib toakaaslast hmm... Inimesed on siin toredad ja puha, aga voodilutikad ja pidev joomine ja lällamine hakkab vaikselt ära tüütama. Eile oli uudistes lugu voodilutikatest. See probleem tekkis 3 aastat tagasi ja muutub iga aastaga aina hullemaks. Põhikohad, kus neid armsaid olevusi kohata on Bäckpäckerid ja hostelid, kuna need on lihtsalt nii räpased. Raske on leida üliheas korras ja puhast hosteli Austraalias. Eks see kõik käib selle mustlase eluviisiga käsikäes. Kell on juba päris öö, nii et peab sule karpi panema ja voodilutikaid söötma minema. Heiparalla!

Hallo Freunde!

Uudist nii palju, et päris korralik äikesetorm oli üleeile. Tulime töölt koju ja nälg tagus jalaga perse. Tulin hostelist välja ja nägin lähenevat pilvemassi, pole veel sellist taevast elus näind, mitte tumesinine nagu Eestis, aga siuke troopiline rohekas, pilved liikusid meeletu kiirusega. Pood on siit mingi 800m kaugusel. Teadsin, et jääme vihma kätte, aga sellegipoolest oli vaja minna. Poole tee peal hakkas nagu oavarrest kallama. Jõudsin poodi läbimärjana, ostlesin veidi ning siis tagasi hosteli. Selle poole tunni jooksul oli nii palju vett taevast alla sadand, et tänavad ujusid, autod olid poolenisti vee all, täiesti uskumatu, nii kiiresti. Äikest pildus pea iga 10 sekundi tagant ning sähvatused olid ülipimestavad. Vesi oli teatud kohtades nii sügav, et pressis ühe ilusalongi ukse vahelt sisse. Mingi  mees tuli vastu, viigipükstes ja kingades, sumpas põlvist saati vees, terve tänav oli lihtsalt vee all. Õnneks olid mul plätud jalas :). Eile vaatasin siis uudiseid, tuleb välja, et üks hullemaid troopilisi äikesetorme läbi aegade. 6cm läbimõõduga rahetükke sadas taevast alla, tohutud tuuleiilid viisid katuseid minema jne. Klaasist katuste omanikud said teada, et tegid vähe vale otsuse. Siin meie kandis rahet ei sadanud, ilmselt kuskil äärelinnades siis. Kahjustusi sai Perth 100 miljoni dollari ulatuses. Kindlustusfirmadel on ka vesi ahjus, ilmselt saavad riigilt abi. Nii palju siis sellest meeletult pikast kuivast perioodist. Enne tormi oli Perthis põud olnud juba ei tea kui kaua, purustades kõik eelnevad rekordid.
Oleme nüüd 2 päeva tööd ka teinud. See firma on alles oma kodinatega uude kohta kolinud. Meie ülesanne on siis ladu korrastada ja kontorimööblit kokku monteerida. Homme peaks tulema hunnik kaupa, mille me siis lattu ilusti ära peame paigutama. Eile käisime West Perthis mingile kontorile renoveerimisjärgset koristustööd tegemas. Firmaautoks on Chrysler 300, 20-tolliste bling-bling velgedega, absoluteoffice kleepsudega. Tundub et rahapuudust neil pole. Tööd on siiski ainult nädalaks ja palka maksavad 19 $ tunnis. Kusjuures see on suht miinimumilähedane. Makse maksame ikka 29 %, 10-peale langeb siis kui pool aastat Austraalias täis saab. Siin paljud märgivad oma tax declarationi, et nad on residendid, makstes seega 10 %. Kuna ma mingit jama tagantjärgi ei soovi, siis teen kõik ausalt.

Auto ikka sõidab veel, uskumatuna kui see ka ei kõla. Käime tööl sellega, kuna töökoht asub 9km kaugusel. Suht närviline on see liiklus siin Perthis, ei tunne roolis ennast kuigi mugavalt. Eriti veel sellise autoga, mis sõidab ainult 2 käiguga, tagurdada saab vaid lükates ning kohapealt äraminek on öövastav. Käisin ükspäev Fremantles ujumas. Tee sinna on väga mägine, seega võite ette kujutada, mismoodi see auto tõusu peal edasi liigub. Tahavaatepeeglist on näha kuidas taga oleva auto juht kätega vastu rooli peksab ja karjub. Õukei, üritan midagi asjalikku ette võtta, täna vaba päev ja tohutult igav jälle. Ilusat kevade algust Eestisse!

Lõpuks ometi!

Uudist siis niipalju, et homsest hakkame tööle. Töö leidmiseks ei teind me praktiliselt midagi, lihtsalt olime õigel ajal õiges kohas. Mida me täpselt tegema hakkame, ei tea, niipalju võin öelda, et firma tegeleb kontorimööbli müügiga. Kuulutuses lubati tööd nädalaks, aga telefonitsi oli jutt vähe teine, et vaatab kuidas hakkama saame ja selle põhjal otsustab kas tahab meid kauemaks. Bäckeris on ikka nii igav, et "karju appi", käid ühest kohast teise, ei oska kuskil olla. Enamus pererahvas istub juba pea hommikust saati "Shed'is", sunday sessionil, kus õlu on 5 taala pint. Ootan juba  reedet, sest peale tööd lükkame valged riided selga ja ees ootab Sensation White rip off party, ametlik nimetus The White Party (Trance Anthems 1998-2010) ... tasuta sissepääs kõigile, kes on üleni valgesse riietatud. Mmm, ei jõua ära oodata ;)

Privetik!

Nonii! Teisipäev ja sai natuke asju aetud ning isegi võib olla, et töö on silmapiiril. Reedel saame kokku tööandjaga ning nädal aega tööd peaks olema garanteeritud. Täna sooritasime edukalt white card'i (tööturvalisuse kaart ehitustöö jaoks) online kursuse, mis oli meeletult igav ja küsimused olid justkui mõeldud lihtsameelsetele. White card on mingi uus tööohutuskaart, mis kehtib terves Austraalias ja asendab vana Blue cardi. Maksma pidime selle eest 67 taala ning ees ootab veel natuke paberimajandust. Tohutult keeruliseks on tehtud online koolitus, peame sellele saama notariaalse kinnituse, näitama tunnistust, et meil on kursus läbitud ning siis kõik need paberid ära faksima ja siis 3 päeva jooksul saadetakse see kaart meile postiga siia Bäckerisse. Ei ole üksi asi nii lihtne nagu võiks olla. Mõnus on sellegipoolest vahelduseks midagi konstruktiivset teha, vähe asjalikum tunne tekib, arvestades seda, et me nädal aega ainult pidu oleme pannud. Pidutseda pole mul plaanis enne nädalavahetust kindlasti, kuna siiamaani on kergelt sült olla. Samas pean ma mainima, et tohutult igav on siin Bäckeris. Tahaks juba tööd teha, siis ei teki mingeid muid kiusatusi. Privaatsust ka pole, päris palju inimesi ei suudaks üldse nii elada. Lisaks on siin hostelis voodilutikad, pooltel inimestel siin jalad punaseid punne täis. Ma olen üks neist. Suht närvi ajab, sest Carnarvonis juba sai üle elatud mangolööve, nüüd siis järgmine laks. Madrats vahetati ära ja lasti mingit spreid igale poole, aga tundub, et voodilutikad on visa hingega. Mis siin ikka. Vahin oma läpakaga diivanitoas ja üritan üleüldist joomisest tingitud mula ignoreerida. Aknast puhub eriti jahedat õhku mu varvaste peale. Suvi on siin ju läbi ja tundub, et hakkab jahedamaks minema. Täna oli 28 kraadi päeval. Täiesti ideaalne kliima tundus, ei külm ega liiga palav. Õhtud on ka nüüd jahedamad. Saab normaalselt magada vähemalt. Mis seal ikka siis. Olge mõnusad!