Privetik!

Nonii! Teisipäev ja sai natuke asju aetud ning isegi võib olla, et töö on silmapiiril. Reedel saame kokku tööandjaga ning nädal aega tööd peaks olema garanteeritud. Täna sooritasime edukalt white card'i (tööturvalisuse kaart ehitustöö jaoks) online kursuse, mis oli meeletult igav ja küsimused olid justkui mõeldud lihtsameelsetele. White card on mingi uus tööohutuskaart, mis kehtib terves Austraalias ja asendab vana Blue cardi. Maksma pidime selle eest 67 taala ning ees ootab veel natuke paberimajandust. Tohutult keeruliseks on tehtud online koolitus, peame sellele saama notariaalse kinnituse, näitama tunnistust, et meil on kursus läbitud ning siis kõik need paberid ära faksima ja siis 3 päeva jooksul saadetakse see kaart meile postiga siia Bäckerisse. Ei ole üksi asi nii lihtne nagu võiks olla. Mõnus on sellegipoolest vahelduseks midagi konstruktiivset teha, vähe asjalikum tunne tekib, arvestades seda, et me nädal aega ainult pidu oleme pannud. Pidutseda pole mul plaanis enne nädalavahetust kindlasti, kuna siiamaani on kergelt sült olla. Samas pean ma mainima, et tohutult igav on siin Bäckeris. Tahaks juba tööd teha, siis ei teki mingeid muid kiusatusi. Privaatsust ka pole, päris palju inimesi ei suudaks üldse nii elada. Lisaks on siin hostelis voodilutikad, pooltel inimestel siin jalad punaseid punne täis. Ma olen üks neist. Suht närvi ajab, sest Carnarvonis juba sai üle elatud mangolööve, nüüd siis järgmine laks. Madrats vahetati ära ja lasti mingit spreid igale poole, aga tundub, et voodilutikad on visa hingega. Mis siin ikka. Vahin oma läpakaga diivanitoas ja üritan üleüldist joomisest tingitud mula ignoreerida. Aknast puhub eriti jahedat õhku mu varvaste peale. Suvi on siin ju läbi ja tundub, et hakkab jahedamaks minema. Täna oli 28 kraadi päeval. Täiesti ideaalne kliima tundus, ei külm ega liiga palav. Õhtud on ka nüüd jahedamad. Saab normaalselt magada vähemalt. Mis seal ikka siis. Olge mõnusad!