Tere ja jõudu. On kolmapäeva öö, kell on 3.19. Ei ole siukest tunnet, et tahaks tudule minna. Kuulan Thrillseekersi setti, mis sisaldab ikka ülihäid lugusid. Eile oli viimane tööpäev, täna päeval peaks palk ka üle laekuma, lisaks sellele saime ühe kontakti, kust lubati helistada nii kui meil töö otsa lõpeb. Täna saatsin paar CV-d ka laiali, oleks helistanud muidu, aga polnud kontaktnumbrit. Nii et olukord on suht positiivne. Homme vaba päev ja üritan veel tööbüroodes käia, mitte niisama tühja vahtida. White party'l jäi käimata ja kahetseda pole midagi, sest Richard käis seal ja pani kohe plehku ka, kuna pidu oli mõttetu. Muusika olevat olnud hea, aga atmosfäär oli see mis minema peletas. Kole klubi (räpane) ja pilves peolised. Nii, et ilma pole ma millestki jäänud.
Mida ma unustasin mainida oli see, et endised tööandjad on kõik homod v.a ühe asiaadist naisolevuse. Meie truu töökaaslane Hong (tegelt oli ta nimi Willy) pani paar päeva tagasi Donnybrooke'i puuvilju korjama. Tema asemele võeti uus tööline paariks päevaks ja arvake ära kas ta oli hetero? No way. As gay as a man can be. Ei tegelikult pole mul geide vastu midagi as long as they don't make a move on me. Väga sõbralikud ja abivalmid inimesed on. Peale selle tegelevad heategevusega. Selle all pean silmas seda, et Karl oodatust tunduvalt rohkem palka sai. Olgugi, et me üks hommik tööle 4 tundi hiljaks jäime ja veel juua täis olime. Ükspäev käisime firmaomaniku kodus, mingit prügi ära viimas. Koduperenaiseks oli tal peenike ja lühikest kasvu pilukast elukaaslane (mees muidugi), kes siis tööde juhatajaks sai ja kohe kätega vehkima hakkas, teate küll seda käteasendit (kui J täht tagurpidi keerata). Vähemalt andis pärast ühe külma dieetkoka. Ülemusel oli vana 88'aasta volvo 760 GLE hoovi peal ja see on müügis 1000-dollariga. Mina nägin selles kohe investeeringut, sest see oli ülihästi hoitud ja sõidab gaasiga, mis on tunduvalt odavam kui bensiin. Üritan selle ostmiseks raha leida, sest selle tegelik väärtus on midagi muud.

Ilmad on väga ilusad olnud viimastel päevadel. Temperatuur keskmiselt 30 kraadi päeval - ideaalne. Tormi tagajärgi meenutavad justkui kuulirahe alla sattunud autod ja neid ikka liigub päris palju ringi.
Perth ikkagi meeldib mulle millegipärast, ilus ja huvitav linn on. Tahaks ainult normaalse inimese moodi elada. Vaatasin täna ka sharehouse, kuna täielik siiber on ees sellest hostelist. Mingi aasia tüdruk otsib toakaaslast hmm... Inimesed on siin toredad ja puha, aga voodilutikad ja pidev joomine ja lällamine hakkab vaikselt ära tüütama. Eile oli uudistes lugu voodilutikatest. See probleem tekkis 3 aastat tagasi ja muutub iga aastaga aina hullemaks. Põhikohad, kus neid armsaid olevusi kohata on Bäckpäckerid ja hostelid, kuna need on lihtsalt nii räpased. Raske on leida üliheas korras ja puhast hosteli Austraalias. Eks see kõik käib selle mustlase eluviisiga käsikäes. Kell on juba päris öö, nii et peab sule karpi panema ja voodilutikaid söötma minema. Heiparalla!